Pääse stressist vabaks – Näpunäited kortisooli alandamiseks ja keha tasakaalu saavutamiseks

Keskmiselt arkipäev on võib-olla kiireim kui kunagi varem. Täitmaks oma töö pidevalt kasvavaid efektiivsuse nõudeid ja pereelu väljakutseid oleme pidevalt "võitle või põgene" režiimis. Mitmekanalilise suhtluse kaudu meie teadvusesse voolav info, tähelepanu ja huvi äratavad pildid, helid ja videod hoiavad meid valvel ka vabal ajal, jagades meie tähelepanu pidevalt kõikides suundades, ilma et me tegelikult hetkes kohal oleksime.

Stressi võib tekkida ka väiksematest asjadest, kuid igal juhul tahame seda vähendada. Jätka lugemist, sest räägime, mis stress tegelikult on ja kuidas sellest vabaneda. Anname ka olulist teavet kortisooli kohta, keha enda stressihormooni, mis mängib võtmerolli stressiga seotud terviseprobleemide tekkes.

Mis on kortisool?

Kortisool on keha loomulik stressihormoon, mille peamine ülesanne on aidata kehal stressile reageerida. See eritub neerupealistest osana keha vastusest stressiolukordadele, nagu füüsiline või vaimne oht. Kortisooli peamine roll on reguleerida keha energiataset, tõsta veresuhkrut ja suurendada verevoolu elutähtsatesse organitesse. See on osa keha "võitle või põgene" mehhanismist, mis aitab meil tõhusalt tegutseda ohuolukordades.

Kortisool eritub loomulikus rütmis hommikuti ja peaks päeva jooksul langema. Une ajal peaks kortisooli tase olema madalaim. Kortisool on vajalik, et olla virge, tõusta üles, töötada, harrastada ja päeva toimetusi teha. 

Kui kortisoolitase püsib pikka aega kõrge, võib see põhjustada erinevaid terviseprobleeme, nõrgenenud immuunsüsteemi, kaalutõusu, ärevust ja südameprobleeme. Seetõttu on kortisoolitaseme kontrollimine heaolu seisukohalt oluline.

Kõrgenenud kortisoolitaset võivad näidata kõik järgmised sümptomid, millele stressirohketel aegadel tähelepanu pöörata.

• Peavalu ja mäluprobleemid
• Kaalutõus
• Unetus
• Ebatervislik toiduisu – kortisool mõjutab veresuhkrut ja insuliinitaset. Kui veresuhkur kiiresti langeb ja insuliinitase tõuseb, kaldud tavalisest kergemini ebatervislike maiustuste poole.
• Ärev ja kurb enesetunne
• Ebastabiilne soolestik
• Vähenenud libiido

Mis on stress ja kust see tuleb?

Stress on keha loomulik reaktsioon nõudmistele või väljakutsetele, millega me igapäevaselt kokku puutume. Stressi võivad põhjustada mitmed tegurid, nagu tööpinged, rahalised mured, suhtlusprobleemid või tervisehädad. Kuigi lühiajaline stress võib aidata meil paremini toime tulla ja kiiresti reageerida, võib pikaajaline stress olla kahjulik.

Pikaajaline stress põhjustab keha pidevat valvsust, mis tõstab kortisoolitaset. See võib põhjustada mitmeid füüsilisi ja vaimseid probleeme, nagu väsimus, keskendumisraskused ja suurenenud risk krooniliste haiguste tekkeks.

Looduslikud viisid stressi ja kortisoolitaseme vähendamiseks

•     Vähenda stressi liikumise abil

Regulaarne liikumine aitab vähendada kortisoolitaset ja parandab samal ajal meeleolu, vabastades endorfiine. Mõõdukas aeroobne liikumine, nagu kõndimine, ujumine või jalgrattasõit, võib olla eriti tõhus stressi vähendamisel. Lisaks liikumisele aitab kõik lõõgastav tegevus, mis viib stressist eemale. Loe raamatut, silita lemmiklooma või hoolitse aiamaa eest. Mis iganes su meelt rahustab, aitab stressi peletada.

•     Meditatsioon ja sügav hingamine

Meditatsioon, jooga ja sügav hingamine võivad aidata keha ja meelt rahustada. Need tehnikad aktiveerivad parasümpaatilist närvisüsteemi, mis vähendab kortisooli eritust ja aitab taastada keha tasakaalu.

•     Piisav uni

Unepuudus tõstab kortisoolitaset ja stress halvendab une kvaliteeti. Seetõttu on regulaarne ja kvaliteetne uni stressi ja kortisooli kontrolli all hoidmiseks hädavajalik. Püüa luua regulaarne unerütm ja rahustav õhtune rutiin.

•     Tasakaalustatud toitumine

Mitmekesine ja tervislik toitumine toetab stressijuhtimist. Näiteks B- ja C-vitamiinid ning magneesium on stressi vähendamisel olulised:

B-vitamiinid on närvisüsteemi toimimiseks hädavajalikud ja võivad aidata vähendada stressi mõju kehas. B6-vitamiin osaleb neerupealiste erinevates ensümaatilistes reaktsioonides ning selle lisamine võib aidata näiteks väsimuse ja depressiooni sümptomite puhul. B6-vitamiini saab näiteks munakollasest, lihast, maksast, pähklitest, täisteratoodetest ja rohelisest köögiviljast.

C-vitamiin toimib tugeva antioksüdandina, mis aitab võidelda stressi põhjustatud vabade radikaalide vastu ja alandab kortisoolitaset.

Magneesium on mineraal, mis aitab lihaseid lõõgastada ja vähendada kortisooli tootmist. Magneesiumipuudus võib suurendada stressi ja ärevust. Lisaks on magneesium just see organismile elutähtis mineraalaine, mille taset krooniline stress kõige enam langetab.

Taimed ja toidulisandid stressi vähendamiseks

Mõnikord ei piisa ainult elustiili muutustest. Võib-olla oleme tarbinud vitamiine, hinganud regulaarselt värsket õhku ja püüdnud kinni pidada rahustavatest rutiinidest, kuid kogeme siiski stressi. Mõnikord on olukord keeruline ja me ei pruugi oma väliste tegudega piisavalt sügavalt mõjutada. Sellisel juhul on hea kasutada mõnda looduse täpset toodet.

Ashwagandha

Ashwagandha on adaptogeenne ravimtaim, mis aitab kehal stressiga kohaneda ja reguleerib kortisooli tootmist. Uuringud on näidanud, et ashwagandha võib oluliselt vähendada kortisoolitaset ja parandada stressijuhtimise võimet.

Roosjuur (Rhodiola rosea)

Roosjuur on tuntud oma võime poolest vähendada väsimust ja suurendada keha vastupanuvõimet stressile. See aitab tasakaalustada kortisoolitaset ning võib parandada vaimset sooritusvõimet stressirohketes olukordades.

Tuliunikko (Eschscholzia californica)

Tuliunikol on rahustav toime ning see võib aidata leevendada ärevust ja unetust, mis omakorda aitab kortisoolitaset alandada. See taim toetab keha loomulikku võimet lõõgastuda.

Reishi

Reishi-seeni on traditsiooniliselt kasutatud immuunsüsteemi tugevdamiseks ja stressi leevendamiseks. See aitab tasakaalustada kortisooli tootmist ning parandada une kvaliteeti.