Melatoniini - mitä se on ja miten sitä käytetään?

Melatoniin – mis see on ja kuidas seda kasutada?

Melatoniin on keha oma hormoon, mis reguleerib ööpäevarütmi ja aitab meil loomulikult uinuda. Selle eritamine suureneb õhtu hämaruses ja väheneb hommikuvalguses. Seetõttu kutsutakse melatoniini sageli pimedushormooniks.

Melatoniin mõjutab eelkõige uinumist ja unerütmi tasakaalu, kuid tal on roll ka keha temperatuuri reguleerimises, ainevahetuse rütmides ja immuunsüsteemi töös.

Milleks kasutatakse melatoniini toidulisandina?

Melatoniini kasutatakse eriti olukordades, kus unerütm on häiritud või uinumine raske. Tüüpilised kasutusvaldkonnad on:

  • uunemisraskused
  • ajavahe väsimus (jet lag)
  • vahetustega töö põhjustatud unerütmi muutused
  • ajutine unetus stressi või elusituatsiooni tõttu

Melatoniin ei ole uneroht, vaid toetab keha sisemist kella ja annab signaali rahuneda une suunas. See on unerohtudega võrreldes loomulik une tugi ega põhjusta nn keemilist und.

Nii kasutad melatoniini õigesti

Melatoniini toime põhineb õige ajastuse ja mõõduka annuse kombinatsioonil.

  • Enamasti soovitatakse melatoniini võtta isegi 1-2 tundi enne magamaminekut. Vaata siiski tootja juhiseid, toodetel on erinevusi. Melatoniin hakkab sageli mõjuma 30-90 minutiga.
  • Enamikele piisab väikestest annustest. Kui lood soodsad tingimused uinumiseks, toimib melatoniin kõige paremini. Regulaarne unerütm ja rahulikud õhtused rutiinid tugevdavad mõju.
  • Väldi õhtul eredat valgust ja suurenda hommikul valgust, et keha loomulik rütm püsiks tasakaalus.

Kui kasutamine tekitab kahtlusi või unehäired jätkuvad, on hea rääkida tervishoiutöötajaga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Melatoniin on tavaliselt hästi talutav, kuid nagu kõigi preparaatide puhul, võivad mõnel kasutajal esineda kergeid kõrvaltoimeid. Näiteks peavalu, pearinglus ja kerge hommikune väsimus. On teatatud ka tugevamatest ja elavatest unedest. Kõrvaltoimed on enamasti kerged ja mööduvad. Uuringute järgi on melatoniin hästi talutav ja õigesti kasutatuna ohutu.

Lühiajaline vs pikaajaline kasutus – kumb on parem?

Lühiajaline kasutus

  • Üldiselt ohutu.
  • Sobib näiteks ajavahe tõttu tekkiva unehäire või ajutiste uinumisraskuste korral.

Pikaajaline kasutus

  • Praegused uuringud ei viita olulistele terviseriskidele.
  • Kasutust tasub siiski regulaarselt hinnata, et unehäirete põhjused ei jääks selgitamata.

Üldine soovitus on alustada lühiajalise kasutusega ja kaaluda pikaajalist kasutust juhtumipõhiselt ning ainult arsti soovitusel. 

Kas melatoniinitablett vähendab keha enda tootmist?

See on tavaline mure, kuid uuringutulemused on rahustavad. Uuringud viitavad, et melatoniini kasutamine toidulisandina ei peata keha enda melatoniinitootmist püsivalt. Lühiajaline kasutus ei mõjuta tavaliselt loomulikku eritust oluliselt, kuid suured annused või pidev kasutamine võivad ajutiselt muuta ööpäevarütmi reguleerimist. Kuigi melatoniini pikaajalist kasutamist ei soovitata, ei tundu uuringute põhjal olevat viiteid püsivale hormoonitootmise nõrgenemisele. Melatoniin ei tekita sõltuvust.

Keha enda melatoniinitootmine põhineb eelkõige valguse ja pimeduse vaheldumisel, mitte toidulisandil. Toidulisandi tarvitamisest suuremad mõjud keha enda melatoniinitootmisele on tingimustel ja keskkonnal.

Melatoniinitoodete peamised tüübid Eestis

1. Tavalised kapslid või vedelikud (kiire toimega)

  • Kõige tavalisem vorm.
  • Vabastavad melatoniini kiiresti, mistõttu toime algab tavaliselt 30–90 minutiga.
  • Sobib uinumisraskuste korral.

2. Pika toimeajaga tabletid

3. Närimiskommid

4. Melatoniinispreid (suuspreid)

  • Imenduvad kiiresti suu limaskestalt.
  • Hea valik neile, kellel on raske tablette neelata.
  • Vaata näiteks Vitalized melatoniinisprei

5. Kombineeritud tooted (melatoniin + taimed / muud ained)

6. Jet lag’i tooted

Tutvu melatoniinitoodetega allpool.  

Tagasi blogisse